Kunagi iidsetel aegadel elasid hiidmaod. Nende suurus ja jõud olid hiiglaslikud. Nende intelligents arenes koguni mõistuslikkuseni. Vähemalt yks neist säilis kaasajani( s. o. aastani 1909, mil Stokeri romaan ilmus) . Tema mõistusel on võime pugeda inimeste kehadesse ja muuta nad endi tahtele alluvateks zombideks. Just selline kohutav saatus ongi tabanud maakolkas elavat inglise aadlidaami. Romaani peakangelaseks on noor austraallane, kes läheb Inglismaale oma eaka sugulase juurde elama ja peab seal astuma võitlusse mainitud yrgse kurjusega... Ma ei pea eriti õnnestunuks romaani eestikeelse väljaande kaanel olevat kirja " Klassikalised seiklusjutud" . See võib peletada eemale tõsiseid ulmehuvilisi ja tekitada huvi nooremas lugejaskonnas, kellele aga romaan ei pruuugi just kõige huvitavam tunda. Otsest madinat röögatult ei ole, selle asemel kirjeldatakse omapäraseid telepaatilisi võitlusi. "Dracula" näiteks on märka seikluslikum. Võrreldes "Draculaga" on üldse tegu suht igava romaaniga.