Aasta on 2031. Ühes mahajäetud orbitaaljaamas toimub midagi veidrat. Kuigi majandusraskuste tõttu kosmoses enam eriti ei käida, läheb jaama omanik siiski väikese grupi inimestega asja uurima. Jaamas võetakse nad end seal sisse seadnud tulnukate poolt vangi. Tulnukad viivad nad kuhugi, kopeerivad neid, uurivad, teevad koopiatega inimkatseid. Mingid teised tulnukad ründavad vangistajaid. Vangid kasutavad segadust...
Aga asja point väidetakse olevat kunagi saabuvas eshatonis – vähemalt tulnukad näivad sellesse uskuvat. Ühesõnaga käis Suur Pauk, Universum hakkas paisuma, siis tõmbub Universum uuesti kokku kuni Suure Paugu aegsele tasemele ja kõik kunagi Universumis elanud mõistuslikud olendid ärkavad igavesele õnnelikule elule. Seega sama mis Piibli Paradiis. Ning see kõigi olendite elluärkamine ja igavene paradiis ongi eshaton.
No ja nüüd kaks tulnukateleeri Universumis võitlevad, kumb neist hakkab seda Eshatoni valitsema! (Kuramus, paradiisis tahab ka keegi su kukil elada...). Nii et selles raamatus olnud info põhjal ei sobi kumbki sõdivatest pooltest just positiivsete kangelaste rolli. Tegu on kui mingi usuvoolu kahe võitleva rühmaga, ja sõda peavad tulnukad ka keskaegse kirikuna oma ristiretkedel. Kes pole meie poolt, kes tahab, et ta rahule jäetaks, on meie vastu ja tuleb hävitada. Ja nii käib see hävitamine planeetide-planeedisüsteemide kaupa.Peaaegu pool raamatust on inimeste vangisoleku kirjeldus, kus tegevust on minimaalselt ja mis on minu arvates üsna tüütu ja liiga pikk. Ka raamatu algus on suhteliselt veniv.
Lühihinnang: ei midagi erilist. Lugeda võib, vaimustust ei ärata. Nõrk neli.