Paranoiat õhutav "Tunnel maailma all" on vist igale vähegi ulmet lugenud eestlasele ammu tuttav, lisaks sellele tõstaks esile veel lugu "The Day the Icicle Works Closed", mille tegevus toimub kolkaplaneedil, mille ainsa ekspordiartikli järele nõudlus kaob, ühes sellest tuleneva sotsiaalse kollapsiga ja kogu lõpetavat "The Children of Night`i", milles peategelasest troubleshooter peab lahendama arktuuruslaste ja maalaste (kelle vahel on äsja lõppenud halastamatu sõda) lahkheli. Iseenda au hinnaga, kui nii võib öelda.
Pohl on sedasorti autoreid, kes üritab loo lõppu ikka puändi virutada, aga kohati teeb ta seda üpris arusaamatul kombel - sellesse alaliiki panen jutud "Punch", "The Richest Man in Lewittown", "Census Takers", "The Martian in the Attic". Isegi kui puändist aru saab, ei avalda see soovitud mõju, vaid kutsub esile pigem ahah-reaktsiooni.
"Father To The Stars" on Heinleini stiilis jutuke surevast eestvedajast ja sellega on enam-vähem kõik öeldud, "Three Portraits and a Prayer" läheb samasse alaliiki, aga see väljaanne ei sisalda paraku kolme portree (millest pealkirjas juttu on) reprosid ja lool jääb ka seetõttu nagu midagi puudu.
Siis on siin veel paar olukirjeldust - "The Snowmen", kus soojusvahetid muudavad maakera kliimat aina külmemaks (millegipärast tuli siinkohal meelde Endel Lippmaa "teooria", et tuuleenergia intensiivne kasutamine seiskab pikemas perspektiivis maakera pöörlemise; näeksingi Lippmaad hea meelega meie ulmeautorite ridu tihendamas) ja "The Day the Martians Came", kus võõrplaneetlaste saabumist edastatakse meile ajakirjanike baari miljöös.
Jutule "Happy Birthday, Dear Jesus" ma täna küll viite hindeks ei paneks, sedavõrd anakronistlik on armumise liini kujutus, kolm korda abielus olnud mehelt ootaks midagi teravamat. Sarnaselt viktoriaanlik on ka "We Never Mention Aunt Nora", kuid sellele see lugu ongi üles ehitatud. "The Midas Plague" on täpselt sama ilmvõimatult ebausutav ja tüütu nagu esmakordsel lugemisel aastaid tagasi.
Veel jäävad veidi elavamalt meelde "The Hated", kus pikaaegselt kosmosereisilt naasnud kosmonaute painab järelejätmatu soov meeskonnakaaslased maha lüüa, sest kestvalt piiratud ruumis viibimine muudab talumatuks kaaslase süütuimadki harjumused ja omapärad ning "The Speed Trap", aga viimase kirjutan ma lihtsalt peategelase elukutsest tuleneva äratundmisrõõmu arvele.
Hindeks antud neli on pigem nõrgapoolne, sest minu meelest peaks olema võimalik Pohli loomingust ka särtsakam valik teha.