Sihuke kummaline tükk, kui millegagi võrrelda, siis Lukjanenko "Falshivõje zerkala" + Carrolli "Alice imedemaal" (+ Levi "Halli hundi päevik") võibolla. Ja igast on võetud just see segasem osa. Plusspoolele võib kanda hoogsa tegevuse, arukate taimede riigi ja Potsatajakujulise virtuaalmuukraua. Miinuspoolele aga laibarohkuse, vene kaagiargoo (seda on nii palju, et isegi autorid on vajalikuks pidanud mõnda väljendit joonealuse märkusena selgitada) ja jabursegase süzhee. Tegevus toimub vaheldumisi päris-, virtuaal- ja paralleelmaailmas ning vahel ka mitmes korraga. Vene häkkerit külastavad paar kantpead väga ühemõttelise sooviga vabastada küberäss tema maisest kehast. Pagemise käigus satub kogu seltskond iseeneselegi ootamatult pakku paralleelmaailma. Tolle iseloomustamiseks sobiks kõige paremini sõna pentsik. Häkker, tuleb välja, on mingi seailmas mingisugune müütiline asjapulk Tromp. (Kolmveerand teost häkkerit painabki küsimus, kes see Tromp oli ja mis on temal sellega pistmist) Palju mõõgakeerutamist, pagemist, ja tulemus -- väga palju verd, tarakane ja kolmepäiseid rotte!! Oleks tsipa õhem, võiks isegi 3 saada ...