Mingi geniaalne sell leiutab kurat teab kuidasmoodi mingisuguse masina, mis kutsub vihma välja ja paneb seisma kui vaja. Ja nagu ikka sellistes lugudes, juhtub lõpuks midagi. Igal juhul jättis mõnusalt sünge mulje.
1.
21
2.429
1.
1
3.0
1.
13
4.308
2.
8
3.625
3.
11
2.909
5.
6
3.667
6.
7
4.571
7.
5
3.6
8.
7
3.286
9.
9
3.667
10.
11
3.727
12.
4
3.0
13.
9
3.667
14.
5
4.2
15.
4
4.5
19.
14
3.143
20.
9
3.889
21.
19
2.211
22.
16
3.688
23.
17
2.176
24.
4
2.0
25.
13
3.154
26.
8
2.75
27.
6
2.0
28.
4
2.25
29.
8
3.5
30.
10
3.1
31.
3
2.667
34.
5
3.6
(jutt aastast 1994)
eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
Kui ma vaatan nüüd BAASi vasakpoolset raami ja kerin Simpsoni 23 juttu üles ja alla ning püüan nende sisu meenutada, siis tekib mul paratamatult mõte, et kuri saatus on Simpsoni a.d. 1994 kammitsetud teatud laadi vaimsesse betooni. Viis aastat hiljem -- status quo.Ilmselt teen ma seda öeldes liiga, kuid paraku asjad lihtsalt näivad niimoodi.
Simpsoni küllaltki ühetooniliste juttude sisse satub aeg-ajalt ka nö. rosinaid, kuid on see õige? Ootan märgatavamat taseme tõusu, aga ootan vist asjata...
Paraku läks teisiti ja juba selles loos torkavad silma tunnusjooned, mis potentsiaali mitterealiseerumises kaalukat rolli on mänginud.
Simpson meenutab autorina mulle üksinda mängivat last, kes ehitab liivalossi ja kes oma töö ja vaeva enne valmis saamist hoolimatult laiali lükkab, kas siis selleks, et teised seda oma mängus kasutada ei saaks või siis lihtsalt sellepärast, et nii tundub parajasti cool.
Ei meeldi mulle Simpsoni looming. Ei esimese perioodi (mida käesolev lugu esindab) nihilism ja lugejale näkku sülitamine ega teise perioodi ("Igori surm" ja järgnev) pateetika ja pseudohumanism.
Õige hinne oleks kusagil kolme-nelja vahel, kolm on pandud sellepärast, et õiglasemat keskmist hinnet saavutada, sestisegi kui jätta kõrvale kõikvõimalikud eelarvamused, ei saa üle ega ümber jutu loogikavabadusest (seose puudumisest reaalse maailmaga), mis automaatselt välistab kõrgeima hinde. Ma saan aru, et autorile pole see kuigi oluline. Noh, vaba maa...
«Vihmamees» on jutt, mis mul üheainsa lugemisega aastateks meelde jäi ... ei oskagi päris täpselt selle jutu võlusid välja tuua, aga meeldib ning omas vormis on see hästiteostatud tekst.
Tegelikult kõigub mu hinne kusagil nelja ja viie vahel ... kuid selles, et hinne nelja poole kipub kalduma, selles pole Marek Simpsoni süüd. «Süüdi» on mu enda lugemus, sest säherdusi vihmamasina jutte olen ma ennegi lugenud. Sellised lood on mulle ka alati meeldinud. Veel lisaks siia ka Kate Bushi nauditava laulu «Cloudbusting» ning selle loo hurmava video!
Samas pole ma mingitpidi ideeulme fänn ning Marek Simpsoni kirjanikustaaþi ja teksti ilmumishetke arvesse võttes on kõikvõimalikud etteheited lihtsalt alusetud. Jutule «Vihmamees» tuleb siiski kindel viis panna! Debüüt, noor autor, meeldejääv ja hästiteostatud lugu – mida veel tahta?