Kunagi ühe Harlan Ellisoni jutu arvustuses ma märkisin, et see jutt tuletab mulle ühte Fredric Browni laastu meelde ning see tõstis Ellisoni hinde kolmele...
Siin see jutt ongi! Ma ei ütle et tegu oleks miski meistritööga... tüüpiline anekdoot, aga lugemiseks ja naermiseks kõlbab küll...
Üks inglise lord läheb taas Himaalajasse otsima oma naist, kes seal kunagi kadunuks jäi...