On mingi ports kirjanikke, keda keegi ei oska ulmemaastikul kuidagi kuhugi paigutada - R. A. Lafferty kuulub ka selliste hulka. Olen lugenud läbi circa 20 Lafferty juttu ning kõik nad on viite väärt, loomulikult on need loetud erinevates antoloogiates ja ajakirjades... seega võis mul lihtsalt kohutavalt vedada... Kasutaksin Lafferty iseloomustamiseks sõna metsik... tema jutud on kuidagi nihkes, aga nad pole miski hambutu sürr, nad on samas kuidagi üsna loogilised ning see teeb selle asja veel hullemaks. Arvustatav jutt on suht lihtne lugu lastest, kes käepäraste vahenditega võlukunsti ja maagiat edendavad... sihuke lugu neist imelastest, mis eesti lugejal seostub eelkõige Ray Bradbury loominguga, arenenum lugeja teab, et selle nipi võttis Bradbury üle oma vanemalt kolleegilt Henry Kuttnerilt. Vaat siis kaks last "kaotavad ära" veetorni... ning mis saab edasi. Tuleb kindlasti lugeda!