Kasutajainfo

Diana Wynne Jones

16.08.1934-26.03.2011

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Diana Wynne Jones ·

Dark Lord of Derkholm

(romaan aastast 1998)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
1
2
0
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (3)

Kena maagiline maailm -täis võlureid, lohesid, greife, päkapikke, oraakleid jms. Ja sunniviisiliselt ja ärilistel ideedel põhjalikult tasakaalust välja viidud kellegi teisest maailmast pärit Mr. Chesney, vägeva ja enam kui pragmaatilise võluri poolt, kes kasutab paika turismireiside korraldamiseks. Turismireisid, paraku, peavad aga aset leidma kõigi hollywoodlike kaanonite kohaselt (ehk ainult neegreid ei nõuta) - igal aastal valitakse uus Dark Lord ja igasugu muid kummalisi ja värvikaid ning süzeega ette määratud tegelasi, ning põletatakse hea ja kurja maalilistes võitlustes, kus ka turistid kaasa saavad lüüa, arvukalt linnu ning külasid. Ja lüüakse ohtralt kohalikke mättasse. Ning ehkki kõigile osaleijatele on ette nähtud kopsakas tasu kullas, ei suuda see ometi kaugelti mitte kõiki kaotusi korvata.
Aga mr Chesney vastu paraku ei saa. Sest tema taskus istub deemon, valmis täitma isanda käske...

Raamatu algus tundus igati huvitav ja köitev, - eriti veel naiskirjaniku jaoks. Ja esimene kolmandik raamatust oli ka tõesti enam kui talutav ja igati lootustandev.... Aga ma ei ole ammu oma närve ühegi raamatu kallal nii krussi ajanud.
J. Winne Jonesi maailm on ehk isegi värvikam ja mõne koha pealt palju sujuvam ja stiilsem kui Donaldsenil või Eddingsil, ja tema kangelased ei soiu iga nurga peal kui mannetud nad ikka on (ja invaliidid/sandid/pidalitõbised ka ei ole), aga raamatu lõpuosas närisin ma küll juba toolijalga, kui piltlikult väljenduda... No ei meeldi mulle kui kõik mängivad hea näoga sõda, nagu peakski see nii olema, ja surnud on lihtsalt rõõmsalt mõõduv naljakas eksitus... Midagi on nagu puudu...
Ja enam kui intelligentsed tegelased muutuvad äkitselt paduidiootideks või otsustusvõimetuteks kaltsudeks, sellal kui neil veel ennast kasvõi eriti hädaliste asjade tegemiseks oleks vaja mingilgi määral jalul hoida.... No mida tegi J.W.J võlur Derkist raamatu lõpul, ma ei leia sõnu... Maagiat ja intriige täis maailmas ei vaevu võlur näiteks isegi laipa ära ootama.... Vähe sellest, ta isegi ei vaevu veenduma, kas ülejäänud perekonnast kedagi ehk elus võiks olla või selles osas midagi teha annaks... Vaid eraldub mustas masenduses seasulgu mõistvasse seltskonda...
Ja lõpus tuuakse asjade kuidagi ärakorraldamiseks veel kõrgemad jõud ka mängu...

Aga peab muidugi mainima, et raamatut pooleli ma ka ei jätnud, ja baasis talle hinde panemisega on tugevaid raskusi... Tugev kolm ehk..

Teksti loeti inglise keeles

Pean paljuski nõustuma eelpool kirjutanuga. Raamatu algus oli tõepoolest hea, selline kerge irvitus "dark-fantasy" ja turismi (põhiliselt vist ameerika turistide) temaatikal. Edaspidi aga see kergus ja lõõpimine lõppes ja jätkus tõsine jutt, kuidas ikkagi selliseid turismireise läbi saab viia, detailse kirjeldusega.

*Üli* õnnelikust lõpust, "deus ex machina" kasutamisest, peaaegu sõna otseses tähenduses, ja täiesti must valgest maailmast, kus head on ülimalt head ja pahad on pahad, ei tasu parem rääkidagi. Samas päris igav mul kogu teose jooksul kah ei hakanud... osta seda teost ei soovitaks aga lugeda võib.

Teksti loeti inglise keeles
6.2020

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et ma ei oodanud sellest raamatust palju.
"Howli liikuv kindlus" on saanud enamiku eestlaste jaoks Diana Wynne Jonesi margiteoseks ja kuna see oli minu meelest kõlbulik, isegi hea, aga mitte midagi erilist, oli mul sama autori mitteniimärgilise teoses osas vähe ootusi.
 
Nüüd mõtlen, et võibolla peaksin "Howli" uuesti üle lugema. Sest seesinane oli selline rõõmus ja helge raamat, nagu hea noortefantaasia olema peab. Et nagu siingi, ka "Howlis" olid naised sama palju tegelased kui mehed, on meeles.
 
"Pimeduse isanda Derkholmist" sündmustik saab aluse tõsiasjast (keegi ei seletanud, kuidas, nii lihtsalt oli), et fantaasiamaailma, Päris Maagiat täis maailma korraldab seiklusrännakuid tegelane teisest, meile tuttavamast maailmast. Ta on ebameeldiv, väga kasumiahne ning saanud enda kätte suure võimu. Ehk teisisõnu kogu maagilise maailma jutu all oleva piirkonna elukorraldus on allutatud tema korraldatavatele retkedele, mida nimetatakse "palverännakuteks", kuid mis sisuliselt on mõõga ja maagiaga päris elus rollimängud Pimeduse Isanda (kes valiti igal aastal uuesti ja kelle kehastamine oli raske töö) kukutamiseks.
Päris surmasaamistega mängud.
 
Raamat keskendub tol aastal valitud Pimeduse Isandale (kes tohtis olla ainult meessoost, sest too Meie Maailma Võimukas Korraldaja lubas ainult meessoost võlureid ja noil pidi pealegi olema habe, naised tegid niisiis muid asju, näiteks mängisid Võrgutavat Sireeni) ja tema perekonnale, mis sisaldab greife ja hulganisti erineval määral mõistuslikke ja maagilisi loomi, sest pereisa on fanaatik, kes tahtis üha aretada, tekitada ja kasvatada.
Peres on kaks inimlast oma erinevate annete ja kirgedega ning neli greifidest last, igaühel omad oskused ja kired. Kuidas nad hakkama saavad Pimeduse Isanda abiliste, asendajate ja teenritena, võtab enda alla enamiku teosest.
 
Kuna autor on hea jutustaja, on ta suutnud sujuvalt lisaks naeruväärsustele ja õudustele, mis vajalikud Pimeduse Isanda kehastamiseks, lisada kõrvalliine pereema käitumise, noorte erinevate armumiste ning pere loomade (MITTE greifide, nemad on lapsed!) trikitamistega, ning kuigi kokku tundus lugedes ikkagi kõik suunduvat sinnapoole, et Kuidagi Alistatakse Vastik Korraldaja, ei mõjunud raamat mitte tuima teekonnana sinna suunas, vaid laia värvilise pannoona, mis peaks, no peaks ju kuidagi tooma vastiku paha alistamise juurde.
No PEAKS ju?!
Mingil ajal enne lõppu hakkasin nutma, sest nii-nii kurb. Kõige selle helge värvilise teismelise maailma sees oli must samuti värv ja kuigi ta lõpptulemusele ainult kirevust juurde annab, oli kurb osa ikka tõeliselt kurb - mitte "oh, kõik saab kohe korda, see on ju tunda!"-kurb.
 
Päris lõpp oli võibolla veidi liiga tihe, paljastusi liiga palju, aga kokku jättis ikkagi hea helge tunde ja niisiis minu hinnangul tore raamat üleni.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2020
september 2020
august 2020
juuli 2020
juuni 2020
mai 2020

Autorite sildid: