Tegevus toimub Kiievis, peamiselt ühes teaduslikus instituudis, peategelane on 30-aastane teadlane Boriss Petrovitš. Tema töölõik on uurida ja katsetada loomadel polügeeni "L", mis peaks tekitama organismis jõudu ja karvakasvu, tõstma intellekti ning domineerimisiha (liidriomadusi). Polügeeni viimine kohaliku sovhoosi (või oli see kolhoos) veiste ja lammaste organismi on juba andnud tulemusi, ent teadlaste põhiline uurmisobjekt on instituudis peetav šimpans, kelle puhul aine ei anna tulemusi. Tegelikult peaks keskmine lugeja mõistma, et aine mõjub inimahvile küll, ent mõju on lausa uskumatu, eriti intellekti stimulatsioon. Läbinähtavate vihjete abil võime oletada, et loom varjab oma arenguhüpet ja suudab organiseerida kõrvalpuuris asuva teise isaslooma surma, samuti instituudi akadeemikust direktori mõrva. Võib arvata,l et loom on õppinud ka inimkõnet mõistma.
Vahepeal kaldub loo fookus šimpanside katseruumis toimuvalt action`ilt kõrvale ja tuleb end kurssi viia teadlase naissuhete, korteriprobleemide ja instituudi juhtimisintriigidega. Kui siis lõpus jõutakse taas põhiküsimuse juurde ja serveeritakse puändina seda, millest lugeja ilmselt niigi aru saab, tekib hetkeks tunne, et autor on lihtsalt lugejat alahinnanud ja teksti ballastiga täitnud. Lool on siiski veel teinegi lõpplahendus, mida ehk niisama ei kahtlustakski. aga kes on lugenud Conan Doyle`i juttu "The Adventure of the Creeping Man", võib muidugi aimata (Doyle`i jutu peale läheb teema sarnasuse tõttu mõte niikuinii).
Ma arvan, et see 37 leheküljele mahtuv jutustus on lühemast žanrist kui siin BAASis märgitud lühiromaan.