Lugu transhumanistlikust poisist, kes elab koos oma isaga Detroidi varemetes, käib aegajalt vana lahingumecha ja küborgkoerte karjaga ringi ja tulistab selle käigus wumpuseks kutsutavaid isepaljunevaid ning varemeid söövaid masinaid. Ainsaks inim-sõbraks on tal üks tüdruk, puukallistajate kolooniast. Ühel päeva ründavad aga poissi ja tema isa mingid terroristlikud tehnovaenurid ja poiss peab kodust põgenema.
Hoolimata lühiromaani vägagi tulisest algusest jätkub edasine aeglases ja üsna melanhoolses tempos. Lahedaid ideid jätkub Doctorowl veel edaspidigi ohtralt, kuid mida edasi lugu hargneb seda visandlikumaks ta muutub. Lõpp oli minuarust eriti liiga segane ja pealiskaudne. Seega siis hindeks ka tubli kolm, kuna armastan terviklikumaid tekste.
Hoolimata lühiromaani vägagi tulisest algusest jätkub edasine aeglases ja üsna melanhoolses tempos. Lahedaid ideid jätkub Doctorowl veel edaspidigi ohtralt, kuid mida edasi lugu hargneb seda visandlikumaks ta muutub. Lõpp oli minuarust eriti liiga segane ja pealiskaudne. Seega siis hindeks ka tubli kolm, kuna armastan terviklikumaid tekste.