Kui keskmise eesti ulmefänni käest küsida, et mida ta teab ungari ulmest, siis tõenäoliselt oleks vastuseks vaikus. Pärast järelemõtlemist ehk kostuks "Mirabiliasarjas ilmunud "Redivivus"" ja pärast mälusoppide põhjalikku puhastust tuleks päevavalgele ehk veel paar ungaripäraste autorinimedega juttu Marduse algusaastatest. Ja kõik. Ei usu, et ka suurema lugemusega indiviidil madjarite protsent raamaturiiulis oluliselt suurem tuleks. Ometi on ungari ulme üks Euroopa vanimaid, esimesed traktaadid elust Kuul kirjutati juba XVIII sajandil ning pealegi loetakse madjarite ulme üheks alusepanijaks sellist maailmakirjanduse raskekahurit nagu Mor Jokai. Paraku... on nagu on. Kuigi Madjarimaal endal häda nagu ei tohiks olla, kohalike autorite lett Budapesti raamatupoodides põua käes küll ei vaevle. Aga paljukest siis ungari keele oskajaid mittemadjareid on?
See kogumik koosneb mõne erandiga 1970tel kirjutatud juttudest ning tõenäoliselt annab hea läbilõike tolle kümnendi lühivormide paremikust. Muuhulgas on siin olemas ka need Marduses ilmunud jutud. Paraku on kogusse sattunud ka suht kummalisi jutte, mille kohta võib vist väita, et koostaja on püüdnud leida "kõigile maitsetele midagi meelepärast", ja seetõttu üldkonseptsioon tuli kohati vildakas. Aga maitse üle ei ju vaielda. Kena, et kogumik eksisteerib, ja veel parem, et eksisteerib keeles, millest on võimalik ka aru saada.