See peaks olema Bob Lemani debüütjutt... ega ta polegi eriti viljakas kirjanik... tema kontos on vaid miskid kümme juttu. Aga millised jutud!!! Algab suht tavaliselt... USA sõjaväe uurimisgrupp on juhuslikult avanud miski "akna"... mingi revident läheb seda asja uurima ning koos revidendiga saab ka lugeja asjale pihta... Aken (tegelikult miski kuubikujuline tükk teist reaalsust) avaneb justkui viktoriaanlikku minevikku... kena ja armas perekond kahe lapse ja koeraga. Selge, et kõigil neil sõjaväelastel ja uurijatel on pisuke nostalgiapisar silmis... nii armas see kõik! Uurijad on välja selgitanud, et mingitel hetkedel on kahe maailma vahel isegi ühendus olemas... Kuna on selge, et see uurimisgrupp kõrvaldatakse sellelt objektilt, siis teeb miski tudengist praktikant meeleheitliku sammu ning tormab läbi selle "akna"... ning armas peretütar närib tal brutaalselt kõri läbi ning kogu see kena perekond sööb nostalgialembese tudenginäru lihtsalt ära, kondid saab koer omale... Selgub, et aken avanes hoopis miskisse paraleelrealsusesse... neil on seal maagia kõrgeltarenenud teaduse tasemel... pereisa sulgeb selle akna kiirelt loitsuga... ning õige pea avatakse uus aken teises kohas... ning sealt hakkab pudenema näritud tudengi konte ja veriseid riideräbalaid. Maa ja ta elanike edasist saatust ei saa kohe kuidagi kadestada.