Loo alguses on naisterahvas nimega Janet Woolfe kuulamas loengut inglise perekonnanimede päritolust. Bishopite ja Kingide nimeliste esivanemad olid siis lektori järgi piiskoppide ja kuningate teenistuses ja Janeti nimi tulenevat sellest, et tema esivanemale omistati hundi rammu ja muid omadusi. Janet vaidleb vastu, ta nimelt on veendunud, et ka tema esivanemad sai nime sellest, et olid huntide teenistuses. Järgnevalt palubki üks naisterahvas tal toimetada vabadusse kolm hundikutsikat, see on miski suurem plaan, et Ameerika taas huntidega asustada. Aktivistide kannul on föderaalagendid. Pärast mõningasi sekeldusi õnnestubki Janetil hundid Michiganis loodusparki vabadusse lasta. Nii ongi ta oma nime järgi olnud taas huntide teenistuses (noh, nagu ka Gene Wolfe mõnes mõttes seda juttu kirjutades).
Mis selle ulmeks muudab? Nimelt see, et Janet suudab koerte ja huntidega rääkida.
Eriliselt vinge jutt minu meelest.