Esmaspäevameesteks nimetati kunagi neid tüüpe, kes käisid esmaspäeva hommikuti (siis pesti kõige rohkem pesu) nööridelt pesu näppamas. Siin jutustab üks vana võmm loo, miks ta elu sees ei julge kalale minna, pärast seda kui ta mitukümmend aastat tagasi ühte sellist pesunäppajat jälitas. No kui ma siinkohal ära seletaks, mismoodi need asjad seoses on - kalastamishirm ja pesunäppamine - siis ega vist erilist tolku ei oleks. See on sedalaadi äkiline õuduslugu, mida pole mõtet ümber jutustada, hinne ütleb kõik.