Sarja teine tekst on esimesest karjuvalt erinev, kohati juba kahtled, kas neil üldse mingit seost on. Kui “Kerberose” avaloos on minajutustaja lugejale “giidiks” ja seetõttu on kummalise maailma saladuste omandamine lihtne, (või noh, vähemalt on sündmustik huvitav ja põnev), siis John Marschi loos on lugeja jäetud täiesti omapäi. Tegevus toimub Saint Anne’il. Tegelasteks on vististi aborigeenid ja esimeste kolonistide järeltulijad. Mingit otsest intriigi loos ei ole, on selline metsas ja dzhunglis kõmpamine ja jutustamine, millest siis lugejal tuleb ammutada vihjeid aborigeenide saatuse kohta. Kerge see ei ole. Minu oletus on, et abode ja inimeste suhe on väga mitmekombinatsiooniline ja selles tekstis ei peagi veel midagi olulist selgemaks saama. Võib oletada, et osad abod muutsid end inimesteks ja katsuvad nüüd kuidagi võõras kehas kohaneda (aga see pole lihtne). Miks nad end muutsid ja miks kolonistide järeltulijad on degenereerunud, kes on Varjulapsed ja üleüldse – miks, kes, kus ja milleks...jääb kõik veel arusaamatuks. Taotluslikult hämar lugu... milles lugeja osaks jääb pidev mõistatamine ja vihjete sobitamine. Esimese osa järel ootasin ikka hoopis midagi muud. Hinde kohta, et ei tea isegi, mida ma selles tekstis rahuldavaks pean või mida seal üldse hinnata.