Selles köites on timukasell Severian jõudnud paguluspaigaks määratud Thrax’i linna. Wolfel on oskus luua lugusid keerulisest maailmast kitsast vaatekohast nähtuna. Vaadeldakse ohutuna näivalt inimsilmade tasandilt aga nende silmade poolt nähtu on sünge ja imeline. Wolfe teosed näivad tavaliste ulmeromaanidena aga nende sisus ei ole kunagi tavapärast ballasti. Tema raamatutes on ulme selline nagu see PEAKS OLEMA. Lugesin seda köidet esimesena ja võib-olla uudsusevõlu ja erinevus teistest kirjanikest mõjus nii, et pean romaani tetraloogia parimaks.