Severianil näib olevat mitu eesmärki: tagastada raamatukokku raamat, mille ta Thecla kongist kaasa võttis; jõuda Thraxi linna ning asuda selle timuka kohale; tagastada peleriinidele konsiliaatori küünis; leida üles Dorcas, keda ta armastab. Temaga on kaasas Jonas, kes soovib üles leida Jolentat, Dr. Talose grupi kaunitari. Ah et ei näi jätkuvat sealt, kus eelmine raamat lõpetas? Tõesti mitte. Kogu see osa on Kafkalik unenägu või vahepalade kogum, mis juttu ennast edasi ei näi viivat.
Severian töötab timukana kuskil külakeses. Agia meelitab ta võltsitud Thecla kirjaga lõksu, kus ta maa-aluseid kääbusmehi kohtab. Severian pääseb. Järgmisel päeval võtavad ta kinni Vodaluse mehed. Vandudes Vodalusele truudust, on ta sunnitud sööma Thecla liha koos mingi looma nõretisega, niiet ta kõik Thecla mälestused omastab. Ühtlasi saab ta ülesande minna Maja Absoluuti ja anda üle üks teade.
Peale mitmesuguseid segaseid ja absurdseid seiku ongi ta Majas. Ustav kaaslane Jonas osutub täheretkelt tagasipöördunud robotiks, kes end kuhugi remontima telepordib. Teade saab üle antud. Ning ta taasühineb Dr. Talose näidendiga.
Pikk ja segane näidend lõpeb veidi metsikult. Severian põgeneb. Kohtub põhjaviival teel taas teistega. Nad jagavad teenitud kullahunniku. Dr. Talos ja Baldanders lähevad oma teed, Severian ja Dorcas suunduvad Thraxi ning võtavad kaasa Jolenta, kelle Dr. Talos ära peletas.
Severian kogeb nägemust hiidudega, mis polegi päris nägemus. Jolenta tervis hakkab kiiresti halvenema ning ta ilu kaduma. Teelised jõuavad pampasse, sealt edasi lagunenud linna.
Kõige ootamatumal kombel kohtavad nad Vodaluse käskjalga, võtavad nägijanaise abil osa justkui ajarännust ning raamat lõpeb sellega, et hommikul ärgates on nad Dorcasega hobustest ilma ning Jolenta surnud.
Kogu raamat on täis vihjeid, et kirjutaja isik on nüüdseks ise Autarch. Ja kõik kohad on täis vihjeid mitmesugustele legendidele, mütoloogiale, aja- ja kosmoserändudele. Mis sel kõigel kõige muuga pistmist on, pole õrna aimugi. Pikk mõttetu kreeka legendi renderdus pluss kogu näidendi käsikiri - no milleks?
Näib, et seda sarja võiks lugema hakata kohe viimasest osast, kus kõik mingi lahenduse leiab - seejärel omandab ka kõik varasem mõtte.
