Frederick Forsyth ei ole kindlasti ulmekirjanik, kuigi antud raamatut võib sinna kategooriasse kahtlusteta liigitada. Pigem on ta tuntud selliste teoste järgi, nagu näiteks "The Day of the Jackal" või "The Fist of God".Samas on ulme piirid suhteliselt udused ning avatud ka tavaliselt teisi zhanre viljelevatele kirjanikele.
Lugu ise räägib sellest, kuidas noorel EAF-i piloodil ütlevad Põhjamere kohal 1957 aasta jõulude paiku üles tema Vampire elektroonilised näidikud ja raadio. Et asjale veelgi jumet lisada leiab ta Inglismaale jõudes, et kogu maa on peidetud paksu uduvaiba alla ning silma järgi maandumine on võimatu. Sel ajal, kui ta seal kabiinis paanitseb, meenub talle instruktori soovitus sellistel puhkudel hakata õhus kolmnurkasi tegema, lootes, et teda märgatakse ja talle "karjane" järele saadetakse (sellest ka loo nimi), kes tema kõrval sõites ta maa peale tagasi juhib. Napilt enne kütuse lõppemist märkab ta, kuidas udust lendabki välja Teise Maailmasõja aegne Mosquito pommitaja ja hakkab temaga koos sama manöövrit sooritama, andes mõista, et ta tahab Vampire maale tagasi aidata.
Iseenesest paneksin ma sisu poolest loo hindeks kolme, kuna tegemist on suhteliselt ebaoriginaalse motiiviga ning tegelikult juba algusest peale aimatav. Kuid härra Forsyth oskab kirjutada ning kuigi mitte eriti värkse idee oskas ta täitesti veenvalt lõpuni vedada, mistõttu osutus see suhteliselt lühike jutt täiesti meeldivaks lugemiseks. Sestap hindeks siiski neli. Tegelikult võikski raamatute puhul hakata hindama rohkem kui ühte skaalat pidi. Näiteks võiks üks kategooria olla raamatu sisu, teine jutuvestmisoskus ja tõlke puhul ka tõlke kvaliteet. Praegu peab liiga palju kompromisse tegema.
Lugu ise räägib sellest, kuidas noorel EAF-i piloodil ütlevad Põhjamere kohal 1957 aasta jõulude paiku üles tema Vampire elektroonilised näidikud ja raadio. Et asjale veelgi jumet lisada leiab ta Inglismaale jõudes, et kogu maa on peidetud paksu uduvaiba alla ning silma järgi maandumine on võimatu. Sel ajal, kui ta seal kabiinis paanitseb, meenub talle instruktori soovitus sellistel puhkudel hakata õhus kolmnurkasi tegema, lootes, et teda märgatakse ja talle "karjane" järele saadetakse (sellest ka loo nimi), kes tema kõrval sõites ta maa peale tagasi juhib. Napilt enne kütuse lõppemist märkab ta, kuidas udust lendabki välja Teise Maailmasõja aegne Mosquito pommitaja ja hakkab temaga koos sama manöövrit sooritama, andes mõista, et ta tahab Vampire maale tagasi aidata.
Iseenesest paneksin ma sisu poolest loo hindeks kolme, kuna tegemist on suhteliselt ebaoriginaalse motiiviga ning tegelikult juba algusest peale aimatav. Kuid härra Forsyth oskab kirjutada ning kuigi mitte eriti värkse idee oskas ta täitesti veenvalt lõpuni vedada, mistõttu osutus see suhteliselt lühike jutt täiesti meeldivaks lugemiseks. Sestap hindeks siiski neli. Tegelikult võikski raamatute puhul hakata hindama rohkem kui ühte skaalat pidi. Näiteks võiks üks kategooria olla raamatu sisu, teine jutuvestmisoskus ja tõlke puhul ka tõlke kvaliteet. Praegu peab liiga palju kompromisse tegema.