Olukord on kaunis pinev. Harlani koda on Halareki koja liikmeid päris mitmel korral armutult ja ebaseaduslikult rappinud. Meesliikmetest on alles üksnes Karne Halarek, kes asub oma koda juhtima pärast seda, kui ta vastane Richard Harlan vangi heidetakse Karne ema tapmise eest Talvemaailma nõukogusaalis.
Karne suurimaks sõbraks on Egil Olofsson, kes pärineb viikingite planeedilt Brander. Too jääb ühe Harlanite mahitatud rünnaku käigus Halarekkide alale kadunuks. Suures osa raamat jutustabki sellest, mis Egiliga juhtus. Selgub, et ta leiti miskite temasuguste viikingite poolt, kelle esivanemad olid Talvemaailmas 2000 aastat tagasi hädamaandumise teinud. Nüüd elavad nad sel planeedil üsna varjatult, nende olemasolust teab vaid Gild. Noh, ja need viikingid, kellel on piiratud võime näha tulevikku, saadavad ta kinni püüdma Richard Harlanit, kes on vahepeal kongist põgenenud. Egil asubki teele ja pärast kaelamurdvaid seiklusi jõuabki raamatu lõpuks sihile.
Tegemist pole eriti hea raamatuga, ka mitte väga halvasti kirjutatuga. Selline keskpärane jama, mida on juba mägedekaupa olemas ja aiva juurde tulemas. Eraldi pole küll vaja välja otsida, kuid kui endal mingil moel olemas juhtub olema siis võib läbi lugeda. Tegelikult, kuna on küllalt lihtsas keeles, võib nii oma võõrkeeleoskust kontrollida/parandada. Hindeks on äärmiselt nõrk kolmeke. Vaevalt, et kunagi uuesti loen. Millsi otse vältida ei püüa, kuid üsna külmaks jätab siiski.