Seesinane on sissejuhatav novell Ozarki triloogiale, mis, nagu vihjetest aru võib saada, toimub kusagil Maast kaugel. Triloogiast ei tea midagi, aga see lugu mulle meeldis. On mingi ports perekondi, mille liikmed korjavad kola. Vähemalt kõrvalt vaadates näib nii. Aga ei kõlba mitte igasugune kola. Vanaema ütleb, mida vaja, ja poisid, nii paarikümneaastased, otsivad. Toovad näiteks kohale autovraki, millele rong sisse sõitis ja kolm miili edasi lohistas. Kuid mis on seetõttu saanud täpselt vajaliku kuju. Ainult et puhastamaks vrakki vägivallast - sest kolm inimest said selles ju surma - peab auto nüüd kolmkümmend päeva voolavas vees olema. Ja nii edasi. Aga kui viimane vidin käes, siis järgmiseks hommikuks on kõik need pered kadunud. Haihtunud. Jättes maha vaid hoolikalt ettevalmistatud ümbrikud maksmata arvete tasumiseks vajaliku rahaga.
Tädi on tegelikult päris palju kirjutanud...