Ilmselt on tegu debüüdiga... kindel ma siiski pole.
Jutt pole pikk: kõigest viis raamatulehekülge ... jutt pole ka keeruline, küll aga leidlik. Tegu nimelt ringkäiguga tuleviku surnuaias ning sellest tulenevad nii jutu head, kui ka vead. Autoril fantaasiat jagub ja kirjeldused erinevate (tulnuk)rasside viimastest puhkepaikadest on fantaasiarikkad ning enamjaolt ka suhteliselt absurdsed. Leidlikkus oleks plussiks, absurdsuse üle ka ei kaebleks, häirib aga see ekskursioonlik vorm ja vähegi asisema mõtte puudumine.
Üks kord kannatab lugeda küll.