Huvitava olemisega vampiirifantaasia, taas nö. uue laine stiilis, kus vampiirid ei ole mitte pahad mahanottimist väärt monsterid, vaid lihtsalt teiste reeglite järgi elavad olevused, midagi meelelise yliolendi sarnast. Nendele ylivõimetele - erilisele meeletundlikkusele, mõtete lugemise võimele jne. rajaneb Romkey idee: enamus inimajaloo suurkujusid on tegelikult vampiirid, kes siis annavad oma hea või halva panuse ning õigel ajahetkel lavastavad oma surma, et siis mitme sajandi pärast jälle areenile astuda. Vampiirid jagunevad Illuminati-ks, valgustatud hingedeks (kelle hulka kuuluvad näiteks... Mozart, da Vinci, loomulikult Elvis ;) ning ka tsaaritytar Romanova ja (!??!?!) Rasputin), ning tõeliselt pahadeks (true evil gang ;)või midagi sarnast), viimastest tuttavateks nimedeks Borgiad, Hitler, Jack the Ripper... Mingit sygavat allteksti lool ei ole, syzheeks lihtsalt hea ja halva igavene vastuseis: Illuminati võitleb vastasleeri maailmavallutamiseideega. Teisest kyljest on idee esitatud huvitavalt, kohati isegi usutavalt, ning igav lugedes samuti ei hakka, vahel on pinget liigagi palju. Samas meeldis mulle kirjeldus, kuidas sygavast boheemihingest tänapäevase ameerikayhiskonna väärtushinnangute materjaalsusehaamriga korralik majandusinimeset juppie meisterdati, kes vastuolude leevendamiseks kord alkoholi, kord kokaiini... ning lõpuks tiba vampiiriverd tarbis. Kah yks eskapismi viise, et yhiskonnanormide pitsitusest vabaneda, kui need väga vägistama hakkavad.