Käesolev raamat jutustab meile sellest, kuidas austatud Bogdan Oujantsev-Sju kodusest Aleksandriast kuulsasse Solovetsi saare kloostrisse patte kahetsema sõitis. Kahetses päeva, kahetses kaks, kahetses tyki kolmandatki.. Yhel ööl aga ilmus tema mungakongi imeilus tytarlaps, äravahetamiseni sarnane Bogdani noorukese abikaasaga.. Kuidas too saarele sattus? Yhtlasi leitakse saarelt kohutaval kombel tapetud rebase surnukeha.
Samal ajal tegutseb Bagatur Lobo Aleksandrias mingi Viagra laadse medikamendi kõrvaleffektide uurimisega. Näib nagu põhjustaks see muidu suurepärane ravim teatud väga spetsiifilistel tingimustel väikelaste surma.
Huumorit on siin veel vähem kui kolmandas osas ja see mis on.. kipub kohati labaseks. Ka lugu ise on pisut nõrgem. Rohkem ysna tarbetut teksti. Täiendava fantastilise elemendi sissetoomine eelneva kõrval isegi ei häirinud. Igatahes suutsid autorid selle meeldivalt tasahilju maailma sisse tuua.
Eelmistest kolmest osast nõrgem, kindla nelja vääriline sellegipoolest. Sarja selle koha pealt pooleli jätta igal juhul ei soovitaks. Eks näis milline järgmine tuleb.