Sarja ”Halbu inimesi pole olemas” teises osas, jutustab suur euro-hiina humanist meile kummalistest syndmustest Aslanevi ulussis, kus jäävad teadmata asjaoludel kadunuks sinna komandeeringusse sõitnud prantsuse teadlane Kova-Levi ning teda saatnud Jeanne. Viimane, nagu sarja eelmisest osast meeles, on seadusemehe Bogdan Oujantsev-Sju noor abikaasa.
Oujantsev-Sju on juhtunust vapustatud ning tõttab Aslanevisse. Juba mõni aeg varem, on ametikohustuste täitmisel sinna samasse sattunud ei keegi muu kui Bag ”Taifuun” Lobo, kes tao mungaks maskeerunult jälitab kohalike dervishide tagurlikult meelestatud ordut. Nagu sellest veel vähe oleks, laekub Aslanevisse Bogdani vanema naise äi, vana sõdalane, Urgentshi bek Shirmamed Kormibarsev koos kolmekymne kolme hambuni relvastatud dzigitiga.
Kuhu ja miks kadus prantsuse teadlane koos Oujantsev-Sju naisega? Miks on Aslanevis kõik tänavad yles kaevatud? Kes avastas ammu enne Kopernikut, et Maa tiirleb ymber päikese ja mitte vastupidi? Kõigele sellele leiavad huvilised vastus juba ise.
Muuhulgas on romaani järel ära toodud õpetlik intevjuu juhtivate jänkuloogide (v.k. zaitshikovedõ) V.M. Rõbakovi ja I.A.Alimoviga.
Yldiselt, kõige selle jures kummitavad mind pidevalt paralleelid Terry Pratchetti loominguga. Väliseid sarnasusi neil ei ole. Veel enam, Pratchett ja van Zaitshik on justkui.. enam-vähem igas mõttes vastandlikud. Inglise kirjaniku Discworldis valitseb uskumatu bardakk. Ordussis jälle vastupidi. Lugemisel tekkivad emotsioonid aga on kummaliselt sarnased.
NB! Inimestel kes Pratchettit ei seedi, ei maksa sellest sellest järeldusi teha. On täiesti võimalik, et ylaltoodud paralleel on minu personaalne kiiks. Need kaks asja siiski on täiesti erinevad.
Mis võib naudinguga lugemiseks vastunäidustatud olla, on võibolla ylemäärane tundlikus vene imperialismi ilmingute suhtes. Hea tahtmise juures on ilmsesti võimalik siit sääraseid ilminguid välja lugeda. Ma olen võrdlemisi kindel et asjatult.
Mis veel.. Muuhulgas sai van Zaitshiku ”Euraasia symfoonia” esimene tsjuanj ”Halbu inimesi pole olemas” auhinnatud esikohaga sarjade kategoorias rahvusvahel fantastika festivalil ”Zvjozdnõi most 2001”. Teisele kohale jäi Lukjanenko diloogia ”Blizitsa utro”. Tundub et ma olen sellise preemiate jaotusega igati päri.
Yhtlasi märgiks ära, et kirjastus Azbuka, on sedapuhku ennast yletanud, ning kogu van Zaitshiku triloogia on tõeliselt tasemel kaanekujundustega ja suurepärastes köidetes.
Yhe sõnaga - Soovitan!