Tunutud euro-hiina humanisti, kirjaniku ja endise nõukogude luuraja (koodnimega ”Pushistõi”) Holm van Zaitshiku ohtrate kulturoloogiliste kommentaaridega esmatõlge vene keelde on kahtlemata alanud aastatuhande yheks suuremaks kultuurisyndmuseks.
Van Zaitsiku raamatu tegevus toimub alternatiivajaloolises maailmas, kus khaan Batu poja Sartõki ja Aleksander Nevski vahelise pakti tulemusena moodustub XIIII sajandi keskpaigas Kuldhordi ja Venemaa yhisriik - Ordo-Russ, ehk rahvakeeli Orduss. Mõni aeg hiljem yhineb sellega vabatahtlikult Hiina Keisririik, mille kultuur jääbki tohutus, Vaiksest Ookeanist kuni Soome Laheni laiutavas hiidriigis domineerivaks.
Neeva jõe äärde rajatakse Alksander Nevski auks ristitud linn Aleksandria na Neve, mida hiina keeles tuntakse ka Pekingi nime all (beijing tähendab hiina keeles teadagi põhjapoolset pealinna). XXI sajandi alguseks on valgustatud Ordussi riigist saanud maakeral nii poliitiline kui kultuuriliselt tooni andev superriik nr. 1.
Yhel päeval juhtub põhjapoolses pealinnas Aleksandrias ennekuulmatu lugu. Õigeusklikust katedraalist varastatakse hindamatu kultuurilise väärtusega krutsifiks! Säärast koletut roima ei mäleta ka igivanad aksakallid!
Asja asuvad uurima kaks meest. Bagatur Lobo, hyydnimega ”Taifuun” on koondkuju V.Võssotski kehastatud Gleb Zhiglovist, Bruce Leest ja Ilja Murometsast. ”Licence to kill” asemel on Bagil kuldne paitsaa, mille omaniku eest buddha mungad yle maa palveveskeid keerutavad, et tolle karmat tasakaalustada.. Paarimeheks antakse Bagile kõrgestiharitud ametnik-seadustetundja Bogdan Oujantsev-Sju.
Kõik see orientalistikat ja mida kõike muud tögav palagan on umbes nagu Lukjanenko ”Fugu v mundire”, ainult et romaanimõõdus. Pluss sinna juurde veel mõnus hämamine autori tegelaskujuga. Kui ma nyyd õigesti aru sain, siis tegelikult kirjutas selle Vjatsheslav Rõbakov koos mingi teise tyybiga? Igastahes on vene webis Holm van Zatshiku koduleht koos piltide ja artiklitega - http://www.orduss.ru/pages/index2.html ;)
Yldiselt oli päris vahva. Alguses kippusid need pikad hieroglyyfidega joonealused märkused ja seletused pisut tyytavaks muutuma aga edaspidi oli neid vähem. Naerukohti oli võrdlemisi tihedalt ja imo ysna vaimukaid. Mina jäin rahule. Köide on ka hästi soliidne - nagu päris! ;)