"Ishtari laev" on romaan, mida sageli kiputakse ka Merritti parimaks pidama ning autor ise vist hindas kah seda oma parimaks. Romaani peategelaseks on meesterahvas nimega Kenton (nime võib valesti kirjutatud olla - lugesin ju vene keeles)... antud mees siis vaatab ühel õhtul oma kabinetis miskit vana Babüloni aegadest pärit kiilkirjadega kivitükki... Kivist kostab midagi, mis mingisugust kutset meenutab... Kenton lööb kivi puruks ning selle sees on miski nikerdatud galeer koos nikerdatud inimestega... Kentonil kaob pilt eest ning mõne hetke pärast avastab ta end selle laeva tekil... laev on hea ja kurja võitluse tallermaa. Laev on mõtteliselt pooleks jagatud kahe jumala (Ishtari ja Nergali) teenrite vahel, kes siis sellel leval oma seisukohti klaarivad. Kenton armub esimesest pilgust Ishtari võluvasse teenijannasse... Põhiline on see, et Kenton ei kaota sidet oma maailmaga lõplikult ära... pingelistel momentidel "kukub" ta oma koduilma tagasi. Ahjaa, aeg voolab neis maailmades erineva kiirusega. Romaan ongi üks suur, värvikas ning verine hea/kurja võitlus, kus Kentonil on täita sõlmisiku roll... Muideks, romaani lõpp oli üsna üllatav ja ootamatu.