Lyhidalt romaani sisust.Peale laevahukku satub peategelane (antud juhul "mina" tegelane) lainetel h6ljudes kokku teise omasugusega, kellega koos miskile saarele j6utakse. Kuna peategelane ei ole mitte just k6ige altruistlikumate inimeste killast, siis jätab ta kaaslase rannale vedelema ja ise kablutab sisemaale. Leiab sealt imekauni naise, kes ta seaks muudab. Nojah, nimelt on tegemist Circega. Siis j6uab kohale temaga randa loksunud kaaslane ja päästab ta ära. Ja nii edasi. Ja t6esti. Sellest hatkest saati hakkab peategelane kohtama järjest igatsugu tegelasi vanemast ja väga vanast maailmakirjandusest (Beowulf, don Quijote, Robin Hood ja veel hunnikute kaupa teisi). Yhes kohas proovib ka kaasaeg korraks sisse suruda, aga see peletatakse kiiresti tagasi arvates, et "t6enäoliselt konkureeritakse nad surnuks". K6ige selle juures suudab peategelane teha nägu nagu k6ik oleks jumala normaalne et mitte öelda viimase peal ja keeldub täiesti järjekindla kangekaelsusega yhtegi tegelast nii lambist ära tundmast. Ja muidugi k6ige selle tralli juures saab ta muudkui paremaks ja paremaks.Lugesin väljamaiseid (peamiselt jänkidest pärit) arvustusi ja olen suht n6utu. K6ik kes on seda arvustanud, on seda kiitnud taevani, paraku minu käsi talle kyll kuidagi yle kolme ei pane. Eriti käis mulle pinda ysna raamatu l6pus asunud filosofeerimine/targutamine teemadel hea/halb, inimeseks olemine, elu m6te ja muu taoline. Samas julgen seda raamatut soovitada kyll, sest on teine kyllaltki omanäoline.