Miskipärast tundub mulle, et selle lühiromaaniga tõmbab McDonald kogu Cyberabadi tsüklile joone alla. Tsükkel ise koosneb romaanist River of Gods, paarist lühiromaanist ja mõnest jutust. Kui romaan oli konkreetse alguse ja lõpuga tükk, siis senised lühiromaanid ja jutud tegelesid peamiselt erinevate tahkude avamisega sellest lähituleviku Indiasse paigutuvast suurepärasest sarjast. "Vishnu ja kassitsirkus" aga pöördub tagasi romaani tegelaste ja sündmuste juurde, mõned tegelased on isegi samad ja sündmused, mida lühiromaanis kirjeldatakse toimuvad osaliselt paralleelselt romaani kulminatsiooni omadega, mis aga kõige tähtsam, heidavad mõnevõrra valgust sündmustele, mis juhtusid pärast 3G aeai`de lahkumist Maalt.
Panin tähele sama fenomeni, mida viimasel ajal märkan juba igal pool: algus on super, paljutõotav, väga lubav. Mida rohkem aga lugu edasi areneb, seda rohkem põnevus kaob, kuni lõpp on juba täiesti masendavalt tüütu jama. Tase langeb ühtlases joones kohe algusest saati, ühesõnaga.
Muud ei olegi midagi öelda. Lugu on täielikult mõistetav ainult neile, kes on sarjaga vähemalt mingil määral tuttavad. Kuigi loos selgitatakse ka maailma, on pisidetailide nautimine võimalik ainult neile, kes enne on sarjast paari lugu lugenud. Ei, tegemist polnud paha looga, kaugel sellest, aga sarja lõpuna kuidagi...poolde vinna jäi, ütleme. Kerge mõõdukas pettumus, hindeks keskmine "kolm".