Vägevat fantaasiat ja visioone ilmutav lühiromaan, paraku aga nii tüütult vormistatud et vägisi ajas une peale. Sisu oli rohkem kui mõne mehe meetripikkuses tellistereas, aga kahjuks ei suutnud tegelaste asjatamised mind kohe üldse mitte huvitada. Lühidalt oli tegu mingil planeedil asuva inimrassiga, kes mõnevõrra skisofreeniliselt jagunes pärast puberteeti õige mitmeks isiksuseks, kaheksaks vist, kes kõik asusid ühe ja sellesama keha sees. Kõikidel isiksustel oli mingi oma oskus, millega teised hakkama ei saanud ja vastav isiksus ilmus vastava olukorra tekkimisel.
Siis olid veel sisse mässitud mingid nanoolendid kes põgenesid asteroididesuurustel veetilkadel mingi vaenlase eest kes neid taga ajas. Möllu ja vägevaid vaatemänge oli enam kui küllaga, nagu öeldud, allakirjutanu luges aga lehekülgi, palju lõpuni on jäänud - niivõrd tüütult ja masendavalt igavalt oli see jama kokku kirjutatud.