Peategelane on üks naine, ajalooliste tantsude esitaja, kes abiellub...aeai`ga, ehk siis tehismõistusega. Kuidas see abielu täpselt välja näeb, võib juba jutust lugeda. Tantsijanna mees on diplomaat ja kuulub Bharati delegatsiooni, kes peavad läbirääkimisi juba mainitud tammi üle. A.J.Rao nime all on ta diplomaat, aga kuna aeai`d võivad esineda üheaegselt mitmel pool, siis veedabki ta üheaegselt oma abikaasaga aega, peab läbirääkimisi, esineb otse telesaates jne. Jutu tegevusajal pole veel nn. Hamilton Act`i vastu võetud, mis piirab aeai`de võimsust. A.J.Rao on 2,9 astme aeai, ohtlikult lähedal teoreetilisele 3G`le (seda on jällegi rohkem käsitletud Jumalate jõe - romaanis) ja Hamilton Actiga muutub ta koheselt lindpriiks ja kuulub hävitamisele.
Poeetiline ja nukker jutt keskendub reetmisele, taustaks jällegi suurepäraselt kujutatud 21. sajandi keskpaiga tükkideks lagunenud India. Lugu ise algab ja lõpeb hoopis kellegi meenutusena, lõpp seletab ka ära, kelle meenutus see oli. Kuna otsad jäävad natuke lahtiseks, ei hakka siinkohal rohkem midagi rääkima
Üldiselt mulle see India-tsükkel meeldib, kohe kõvasti, ja loodetavasti täiendab Ian McDonald seda sarja veelgi, tegemist on tõesti hea asjaga.