Ian McDonald on kirjutanud suurepärase, eepilise, panoraamromaani. Tegevus antakse meile edasi 9 inimese silme läbi. Kurjategija ja mõrvar Shiv, seksuaalset saladust varjav muslimist poliitik Badoor Khan, ennast “neutraalseks” opereerida lasknud Tal, Krishna Cop (keelustatud tehismõistusi tagaajav politseiohvitser) Mr. Nandha ja tema maalt pärit igavlev naine Parvati, ameeriklasest teadlane Lisa Durnau, lääne elu nuusutanud rikka pere komödiandist noorem poeg Vishram Ray ja teised, üks värvikam kui teine.
Bharat on veepuuduse tõttu kriisi äärel, kuid tegelik kriis peitub hoopis kuskil mujal. Ameeriklased on avastanud maalähedase asteroidi, mille vanuseks hinnatakse 7,8 miljardit aastat, seega tunduvalt rohkem kui kogu Päikesesüsteem. Asteroidi sees aga on kummaline Artefakt, mis ilmselgelt on tehislik ja mis annab kodeeritud informatsiooni. Informatsiooni analüüsides ilmuvad nähtavale noore teadlase Lisa Durnau, tema vanema mentori Thomas Lulli, noore prohveti võimetega tundmatut päritolu tüdruku Aj ja lõpuks ka Mr. Nandha näod. Kuidas sattusid need 8 miljardit aastat vana asteroidi sisse? Selgitus tuleb alles päris viimastel lehekülgedel, on aga ülimalt loogiline ja ahhetamapanev.
Ian McDonaldi stiil meenutas mulle sulamit Neal Stephensoni Cryptonomiconist ja William Gibsoni klassikalisest Neuromancerist, ehk siis stiilist mida tavatsetakse nimetada küberpungiks. Vägagi õnnestunud sulamit, muide. Minu arust on McDonaldil õnnestunud sünteesida Cryptonomiconi võrratu jutuvestmine ja Neuromanceri (tolleaegsed) revolutsioonilised ideed, sest üsna pea hakkab mastaapse panoraamromaani seest välja kooruma tegelik point - Hamilton Act’iga mahasurutud tehismõistuste, aeai’de meeleheitlik ja lootusetu katse inimkonnaga rahus ühineda. Tehismõistused kasutavad McDonaldi järgi India mütoloogiat, tegelikult on nad üsnagi laialt kasutatavad, aga ainult kuni astmeni 2.5. Sellest võimsamad aeai’d on keelatud ja kuuluvad tabamisel hukkamisele/hävitamisele. Pikapeale aga hakkab selguma, et ilmselt on tekkimas/tekkinud vähemalt kolmanda generatsiooni aeai, kes on miljoneid kordi inimesest võimsam.Tema kehastuseks on Kalki, Vishnu kümnes ja viimane avatar, valge, tagajalgele tõusnud hobuse kujul. Peale teda tuleb Kali ajastu ja maailm hävib tules.
McDonald on tunduvalt poeetilisem kui Stephenson. Nappide, tabavate, lakooniliste kuid täpsete lausetega annab ta edasi tundeid, emotsioone, meeleheidet ja lootusetust. Poeetilisust oli märgata juba samas maailmas toimuvas lühiromaanis “The Little Goddess”, mis siiski keskendus rohkem Nepaalile. “Jumalate jõgi” on üsna India-keskne ja imestamapanev on McDonaldi pädevus India tundmisel. Tegelikult oli indiapärasust isegi natuke liiga palju ja vaatamata lõpus olevale sõnastikule kippusid esimese paarisaja lehekülje jooksul lugemist segama India sõnad, mida oli väga palju. Kuid see miinus on üliväike, peaaegu olematu.
Vägev, võimas, vapustav!