See plaan avanebki noore keenlanna Tendeleo jutustuse kaudu. Väikelinna pastori tütar kogeb esmalt Chaga mõju lapsena, mil see paiskab segi tema senise maailmapildi ja ettekujutuse kristlikust jumalast. Chaga epideemia Keenias vallandab tohutu humanitaarkatasoofi. Sekkub USA mahitatud ÜRO, mis katastroofi ainult võimendab. Sorav jutustus kirjeldab Tendeleo elu Nairobi põgenikelaagris, kust ta lõpuks pääseb Inglismaale, shantazheerides USA saatkonna pedofiilist diplomaati. Ühtlasi saab Tendeleo ka Chagast nakatatud... või on siis üks esimesi inimesi, kelle rakustruktuuri see võõrelu ümber ehitab.
Neiu satub Inglismaale ja siis tagasi Keeniasse, ent siis on tal juba selgem ettekujutus milleks peaks inimene Chagat kasutama ja milleks see üldse Maale tulnud on. Et on üks inimseks kasvamise lugu ja sellest, et olulisi otsuseid teha, peame me olema elus üht-teist kogenud. Tegelikult on väga hea lugu, meenutas mulle miskipärast Strugackite “Piknikku”, kuid on vabam paatosest ja moraalitsemist. Pole pealetükkivalt efektirohke, ent seda pretensioonikam sisu osas. Ja lihtsam on selle arvustamisel hoiduda liigsest filosofeerimisest ja piirduda tugeva soovitusega Ian McDonaldi nimi meelde jätta ning tema looming teravdatud tähelepanu all hoida.