1.
2
4.5
2.
1
3.0
3.
1
5.0
4.
9
4.111
5.
28
4.143
6.
1
4.0
7.
1
5.0
8.
1
5.0
10.
3
4.667
1.
2
4.5
2.
1
5.0
3.
11
4.636
4.
1
4.0
5.
1
4.0
1.
1
5.0
2.
1
3.0
3.
1
5.0
4.
1
4.0
5.
1
4.0
6.
1
4.0
7.
8
3.625
8.
8
3.375
9.
1
3.0
10.
2
4.0
11.
1
4.0
12.
3
3.667
13.
7
3.714
14.
7
4.286
15.
8
4.125
16.
1
3.0
17.
9
3.444
18.
1
4.0
19.
2
3.0
20.
1
2.0
21.
1
5.0
22.
1
5.0
23.
8
4.375
24.
1
4.0
25.
1
4.0
26.
7
4.286
27.
8
4.875
28.
1
4.0
30.
1
3.0
37.
8
4.625
41.
3
3.0
46.
6
3.667
61.
1
2.0
1.
1
5.0
2.
1
5.0
6.
1
5.0
12.
12
4.333
(jutt aastast 1969)
eesti keeles: «Kuldhordi viimane lahinguhüüd»
Norman Spinrad «Suur lõõsk» 2001
Minu meelest oli see lugu ilgelt nõme. Algus oli küll paljulubav, aga lõpp keeras täiesti ära. Hiinlasi ja ka venelasi kujutleti täiesti ebareaalsetena, oli palju ebatäpsusi. Näiteks tegi keegi hiinlane harakiri, kuigi see tegevust on vist ainult japside pärusmaa. Lugu kiskus ikka lõpus meeletult jaburaks just selle kõige halvemas mõttes. Paar eriti ilget näidet selle kohta:
"Rahvaarmee puhkpilliorkester põrutas lugu "Light My Fire", samal ajal kui seitsesada punakaartlast kallas end bensiiniga üle ja pistis põlema, lauldes ise mitmehäälselt "Chairman Mao ist unsere Führer". Tulemuseks oli täielik kakofoonia, sest mehed ei pidanud viisi."
"Enesetapurühm sööstis läbi ühe vagunelamu peegelklaasist akna ja kugistal alla põrandavaiba."
"Punakaartlased ründasid tindipottidega C-5A-d."
Ei tea kas on üritatud kõvasti nalja rebida, või milles on asi? Naljakas igastahes pole, pigem ajab öökima. Ainukesed toredad tegelased terves jutus on see 300-pealine tudisev vanaättide hord. Vahest ka Jerry Cornelius, ei tea. Kokkuvõtlikult täielik ilgus, kindel "1". Pole vist väga tükk aega nii kehva lugu lugenud.
Tegu olevat tribuudiga Michael Moorcocki Jerry Corneliuse sarjale. Kuna ükski sellesse sarja kuuluv teos ei ole mulle ette sattunud ei oska ma jutu seda aspektivõib-olla vääriliselt hinnata, aga iseseisva jutuna jääb mulje just nimelt nagu abstraktsest maalist - hulk veidralt nihestatud fragmente, mis haakuvad üksteisegaebatraditsioonilisel moel ja moodustavad harmoonilise terviku asemel luupainajaliku sasipuntra. Asjatundjad võivad ju väita, et see on väga hea, aga minu meeleston kõik need plätserdused ikkagi lihtsalt plätserdused.
