Romaanis kujutatakse tuumasõjajärgse maailma ühte ja võib-olla ainsat säilinud kildu. Aquarias on vana teadus põlu all, erilise jõuga vihatakse tuumafüüsikat. Kehtib lihaste, päikese, tuule ja vee seadus st seadmete ja masinate jõuallikad võivad baseeruda vaid neile neljale stiihiale. Valgel saastumata teadusel on puhas karma, must teadus tõi seevastu kaasa planeedi huku. Aquarias teadlasi ei ole, teaduslinnakud paiknevad kõrgetes mägedes ja tulikuumades kõrbetes, kus kõik hooned on konditsioneeritud. Siiski vajavad Aquaria elanikud päikesepatareisid, raadiovastuvõtjaid ja –saatjaid jne. Neid saadakse vahendajate kaudu teadlastelt ehk spacersitelt. Seega pole see valge teadus nii valge ühtegi, vaid hoopis hall.
Teose peategelasteks on oskuslikult inimeste tunnetel mängiv õigusemõistja Clear Blue Lou, ülemaailmsest sidesüsteemist (=elektroonilisest külast) unistav Sunshine Sue ja spacersite juht Arnold Harker. Harker teeb kõik, et Lou ja Sue toetaksid tema ideed saata rakett kosmosejaamale Big Ear. Suur Kõrv oli aastasadu tagasi ehitatud kaugetelt tähtedelt tulevate signaalide vastuvõtuks. Harker aimab, et seal on fantstilisi sõnumeid ja meeletult teavet teiste tähesüsteemide kõige mitmekesisematelt olenditelt. Harkeri plaan õnnestub – kolmekesi suunduvadki nad kosmosejaama. Ent seal ootavad neid üllatused…
Romaanis on seega kolm üksteisega seotud teemat: tuumasõjajärgne maailm, tähtedelt tulnud fantastiline teave ja peategelaste vastastikused suhted, kus igaüks püüab teisi panna endale meelepärases suunas tegutsema, mõtlema. Just viimane teema on tüüpiliselt spinradilik, nn mindfuckinggame. Romaan on tänu kolmanda teema jõulisele käsitlusele hea, aga mitte Spinradi tippteos. Hindeks viis miinusega.
Teose peategelasteks on oskuslikult inimeste tunnetel mängiv õigusemõistja Clear Blue Lou, ülemaailmsest sidesüsteemist (=elektroonilisest külast) unistav Sunshine Sue ja spacersite juht Arnold Harker. Harker teeb kõik, et Lou ja Sue toetaksid tema ideed saata rakett kosmosejaamale Big Ear. Suur Kõrv oli aastasadu tagasi ehitatud kaugetelt tähtedelt tulevate signaalide vastuvõtuks. Harker aimab, et seal on fantstilisi sõnumeid ja meeletult teavet teiste tähesüsteemide kõige mitmekesisematelt olenditelt. Harkeri plaan õnnestub – kolmekesi suunduvadki nad kosmosejaama. Ent seal ootavad neid üllatused…
Romaanis on seega kolm üksteisega seotud teemat: tuumasõjajärgne maailm, tähtedelt tulnud fantastiline teave ja peategelaste vastastikused suhted, kus igaüks püüab teisi panna endale meelepärases suunas tegutsema, mõtlema. Just viimane teema on tüüpiliselt spinradilik, nn mindfuckinggame. Romaan on tänu kolmanda teema jõulisele käsitlusele hea, aga mitte Spinradi tippteos. Hindeks viis miinusega.