Kasutajainfo

Norman Spinrad

15.09.1940-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Norman Spinrad ·

Bug Jack Barron

(romaan aastast 1969)

ajakirjapublikatsioon: «New Worlds» nr 178 (detsember 1967) – nr 192 (juuli 1968)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Torgi Jack Barronit»
Tartu «Fantaasia» 2010 (Sündmuste horisont, nr 20)

  • Sündmuste horisont
Hinne
Hindajaid
4
3
1
1
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Spinrad on kirjutanud ulmekirjanduse kaks läbi aegade kõige rohkem vaidlusi tekitanud romaani: “Iron Dream”-i ja “Bug Jack Barron”-i. Spinrad on sageli tõdenud, et vaid neljast teemast tasub kirjutada: seksist, armastusest, võimust ja rahast. Igas Spinradi romaanis vastastikused jõud ja tegelased taotlevad omakasu ja selline mäng käib kõigil neljal tasandil. Kõik need neli teemat on tugevalt esil ka “Jack Barronis”. Ameerika kirjastused ei tahtnud seda teost avaldada pidades romaani pornograafiliseks. Michael Moorcock avaldas selle järjejutuna “New World”-is ning seejärel avaldas “Avon” raamatu ka Ameerikas. Publik oli vapustuses. “New World”-ilt taheti riigi toetus ära võtta, küsimus oli arutusel Sbr. parlamendis, jne. Kirjanduslikes ringkondades võeti romaan innuga vastu.

Natuke teosest. Jack Barron on ülekaalukalt populaarseima televisioonisaate juht USA-s: saadet jälgib igal kolmapäeva õhtul üle 100 miljoni vaataja. J.B. on mõjutusmängu suurmeister, aga kas ta on äraostetav ja milline on tema hind? See selgu kui J.B. satub vastuollu maailma rikkaima mehe Benedicts Howardsiga. Viimane on rajanud ja omistab maailma ainsat sügavkülmutus-ettevõtet, milles inimesed külmutatakse ootama aega, mil nende haigustele on leitud ravi. Ta tahab läbi ajada seadust, mis annaks talle monopoliseisundi sel alal. Howards on ostnud enda toetuseks senaatoreid ja kongresman’ne. Jne, jne, jne. Teos on põnev, vaimukas, haarav. Raamatu ennustused on tabavad ja õnnestunud: Reagan on olnud juba president, poliitika on ideede ja platvormide võitluse asemel muutunud imago ehitamiseks, hippi-liikumise ideaalid on purunenud ja raha valitseb. Nagu iga hea teose puhul (see on aga väga hea!!) saab ka sellest leida nõrku külgi: Surematuse Fondi rajaja Howards on kujutatud läbini halvaks, autor ei püüagi varjata, et romaan on uus versioon Saatanast ja Faustist. Kuna viimane tõik selgub juba raamatu keskel, on teose õnnelik lõpp aimatav. Raamat on loetud soome keeles. Inglise keeles vähelugenule on “J.B.” raske pähkel.
Teksti loeti soome keeles

Tegemist on tõeliselt perversse, painajaliku ja haige kirjatykiga! Iron Dream on selle kõrval kymneaastase koolikirjand teemal "Mis ma tegin sellel suvel". Kumuleerudes juba A.Nikkarevi poolt märgitud raske loetavusega, oli tulemuseks see, et sellest läbi närimiseks kulus mul peaaegu et pretsedenditu kogus aega (sorry Andri). Tagantjärele hinnates tundub, et pingutus tasus ennast ära. Ma parem ei pyya endale ette kujutada, milline võiks olla inimese mõttemaailm, kes sellise raamatu kirjutanud on. Soovitada kellelegi ei julge. Raamat aga oli hea. Nelja panen ainult arvestades rasket loetavust ja fakti, et teistkordselt selle lugemise kangelasteoga hakkama saamist pean ma vähetõenäoliseks.
Teksti loeti inglise keeles

See on teos, mille eest andestan autorile nii terasunelma kui need debiilsed lühijutud käesoleval aastal ilmunud eestikeelses valimikus. Igatahes on tegu ühe viimase dekaadi võimsama lugemiselamusega, mis minu siis ilmselt rikutud loomusega ilusasti harmoneerus.

Romaani meeldivuse taga on mitu põhjust, esiteks eeskujulikult väljapeetud ühtlane pinge, mis ei lase raamatut käest. Teose käigus püstitatud sõlmprobleemid on n.-ö. aheldatud; selgeks saanud, mis on see ahvatlus, mida Howards valdab, kerkib kohe uus küsimus - mis on asja konks; kui viimane selgub, pakuvad pinget oletused, kes jääb peale ja kuidas nimelt. Võib-olla taiplikumal lugejal õnnestub rohkemat ette aimata kui mul see võimalik oli.

Peategelane, 100 miljoni vaataja tähelepanu köitva teleshow "Bug Jack Barron" (ja bug ei tähenda siin mitte põrnikat nagu Raul Sulbi arvab saatesõnas ühele Michael Moorcocki teosele, vaid on verb tähenduses ärritama) saatejuht ei ole just vast sümpaatseimate isikute killast (midagi "Ricki Lake Show" võltsvaga tädikese sarnast) ent sellest hoolimata paneb autor end temale kaasa elama, sest tema vastane on veel hullem. Ja selles kahe kange vägikaikaveos, kellest üks on kõike harjunud raha abil saama ning teine suuteline sama vabalt avalikku arvamust manipuleerima, on panused kõrged. Igatahes on oma kõige peale väljaminekus pisut Dicki analoogilisi tegelasi meenutavad kesksed kujud romaani teiseks tõmbenumbriks.

30 aastat peale raamatu ilmumist on lahtunud see, mis ilmumishetkel romaani skandaalseks tegi (mulle tegelikult käib pinda see, et Arvi Nikkarev skandaalsust üheks Uue Laine vooruseks peab ja seda tutvustustes kilbile ajab) ning järele jääb lihtsalt hea teos mõningate iseärasustega.

Spinrad kasutab mõõdutundetult konstruktsioone stiilis "keelustage-aatompomm-marssijad" või "auk-peas-salaluure-mees". Tea kas harjusin ära või jäigi neid harvemaks, lõpupoole ei häirinud nad enam nii väga. Mõningad seksistseenid (peamiselt esimene) on oma sõnaohtruses eneseparoodiaks kiskuvad. Ma ei kujuta ka hästi ette kuidas romaan, mille ainus arvestatav naistegelane on kujutatud alistuva emotsioonidepuntrana (teine on lihtsalt chick, keda Jack paneb), õrnemale soole peale läheks, aga on mis on,kokkuvõttes tugev viis ja otse loomulikult oleks Skarabeuse tegevusele see romaan palju võimsam avalöök olnud kui "Terasunelm".

Teksti loeti inglise keeles

Idee oli huvitav, aga teostus igavavõitu. Ulmet veidi vähevõitu, kohati tundus, nagu loeks tavalist põnevikku. Surematusteema muutis küll seda muljet, ja oluliselt rohkem vähestest kirjeldatud ulmelistest vidinatest. Ilmselt see näärmeteema ongi raamatus kõige meeldejäävam.Howards oma ihaga surematuse järele ja meetoditega selle saavutamiseks meenutas veidi igivana hullu prantslast Tad Willamsi Otherlandis.

Praegu tundub veider, et see romaan võis kunagi mingi erilise skandaali tekitada. Samas tundus 1969. aastal ka USA neegerpresident autorile ulmelisem kui igavene elu, nii et aeg on siin lihtsalt omi korrektuure teinud.

Teksti loeti eesti keeles

Ka kõige kummalisemate raamatute puhul leidub alati neid, kellele see kangesti meeldib, ja miks mitte, las siis meeldib pealegi. Minule see raamat kangesti ei meeldinud, umbes kahel põhjusel.

Esiteks ma ei saa aru, miks sellele omal ajal Lenini-nimelist kirjanduspreemiat ei antud. Või, hea küll, siis oleks pidanud ka kogu põhjendamatu ropendamise vene keelde tõlkima. Aga no vähemalt mingi Pablo Neruda mordaga mälestusmedali oleks autor ju ometi ära teeninud? Sest nii nõmedat kapitalismi kriitikat ei kirjutanud isegi NLiidu teenelised sulesepad. Pahad valged rikkurid söövad surematuse saamiseks vaeseid süütuid neegrilapsi... (Või, noh, umbes nii, ega ma ei saa siis lõpplahendust otsesõnu ka välja öelda.)

Teiseks, ma ei vaata telekast võsapetsi saateid või realitisõusid. Ma väldin raadiosaatjaid, mis saastavad eetrit sissehelistamistega, sest reeglina kostab sealt vaid haiget hala. (Loomulikult suudavad eetri jamaga täita ka ainuisikulised saatejuhid, aga lepamargus on vahel vähemalt naljakas.) Teisisõnu, massimeediaga manipuleerimine ei huvita mind üldse, pigem äratab vastikust.

Muidugi, on veel kehvemaid raamatuid. Nii et kaks. Miinusega. Tõlge ei teinud asja hullemaks.

Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Tõenäoliselt kõige parem Spinradi teos mis seni eesti keeles ilmunud on. Esimesed sadakond lehekülge kipub küll jääma mulje et kui autoril ongi mingi lugu, mida ta tahab jutustada, on ta selle edasiandmiseks paraku liiga kivis. Õnneks saab Spinrad ühel hetkel siiski jutujärjel sabast kinni ja ei lase seda enam käest. Just see üllataski mind tema seniloetud tekstide taustal kõige enam ja lubab öelda, et raamat ületas lootusi, mis ma seda kätte võttes talle panna julgesin. Oma ilmumisaasta kohta tõepoolest üllatavalt tänapäevane tekst. Tugev neli.
Teksti loeti eesti keeles

"Torgi Jack Barronit" on telesaade, millesse ahistatud ja alandatud inimesed saavad helistada ning oma muresid kurta. Saatejuht Jack Barron siis otsustab, kas need teda torgivad või mitte. Kuna tegu on väga populaarse saatega, siis sellest lähtuvalt on ka selle juht väga populaarne. Raamatu alguses ta ise isegi väga ei adu, kui suur mõjuvõim tal tegelikult on, kuid üsna pea saab see talle selgeks. Teda üritakse värvata poliitilisse mängu, milles üks osapool pakub kõrget kohta riigiaparaadis ning teine surematust. Valik ise on tegelikult üsna lihtne, kuid selle tagajärjed enam mitte nii väga. Provokatiivne raamat provokatiivselt autorilt. Omal ajal võib-olla natuke rohkem kui praegu, kuid siiski. Spinrad on jälle tabanud naelapea pihta ning kirjeldanud tulevikku, mis meile on teatud määral juba reaalseks muutunud, kuid see pole veel selle raamatu kõige suurem pluss. Mulle isiklikult imponeeris kõige rohkem autori stiil, mis on mõnusalt voolav ning intentsiivne. Lugeda oli küll kohati natuke kurnav, kuid see pingutus tasus end lõppkokkuvõttes kindlasti ära. Kindel viis
Teksti loeti eesti keeles

Jack Barron on ülipopulaarse telesõu saatejuht, kes hullutab masse oma rünnakutega selle maailma vägevate vastu. Rünnakud on tegelikult muidugi üpris täpselt kalkuleeritud, et keegi liiga võimas liiga valu ei saaks.

Vanasti oli Jack aga tõeline mees, mässaja, kes asutas SÕFi - sotsiaalõiglusfrondi, üpris arvestatava neegrite partei, mida siiani juhib Barroni noorepõlvesõber.

Romantilisse minevikku on jäänud ka Sara, Jacki võitluskaaslane ja elu armastus. Kahjuks ei saanud Sara aru, et on aeg suureks saada, pettus Jackis ja läks ta juurest minema.

Ühes saates võtab Jack ette Surematuse Fondi, mis 50 000 dollari eest rikaste laipu külmetab koos lubadusega need uuesti ellu äratada, kui fondi teadlased on leidnud igavese elu saladuse. Fondi pealik Bennie Howards ei viitsi aga Jackiga otse-eetris suhelda ja see ajab Barronil hinge täis. Ta unustab ettevaatuse ja hakkab fondi materdama.

Sealt lõpuni hargneb ülipõnev duell, omamoodi Fausti ja saatana lugu. Äärmiselt aktuaalne lugu meedia, poliitika, võimu ja armastuse suhetest. Mis siin salata, olen täitsa vaimustuses. Kindlasti selle aasta parim lugemine ja üks lemmikuid üldse.

“Unistage edasi ja teie unistused ei täitu kunagi. Kui aga asute seda täide viima, olete unistused täitnud, avastate, et see unistus oli paras lollus.”

PS. Algust oli tõesti raske lugeda (laused nagu “Jack Barron, kont massidele loodritele hooajatöölistele happenarkar-värdjatele Mehhiko neegritele.”), aga esimese telesaate kirjeldusest kuni lõpuni muudkui keerasin lehekülgi.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2024
juuni 2024
mai 2024
aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024

Autorite sildid: