See romaan ilmus 1993 vene keeles ja oli esimene Spinradi teos, mille ma läbi lugesin. Kui autor 1997 augustis Helsingi ulmepäevadel käis, näitasin raamatut ja küsisin autogrammi. “Väga halb! See on piraatväljaanne,” ütles ta, joonistas pealuu ja selle alla kaks ristuvat sääreluud ning lisas autogrammi. Kauges tulevikus elavad päikesesüsteemi kõik 20 miljardit inimest ühes riigis- Hegemoonias. Diktatuuri vastu võitleb paarituhandeliikmeline Demokraatlik Liiga eesotsas Boris Johnsoniga. Raamat näib algselt tavalise antiutoopiana, Orwelli “1984” edasiarendusena. Kui lugeja on juba hakanud mõistvalt suhtuma vabadusvõitlejatesse, toob autor sisse kolmanda osapoole- “Mõrvarite Vennaskonna”. Viimane abistab kord diktatuuri, kord põrandaalust Liigat püüdes oma kaootilise tegevusega lisada segadust. Vennaskond on seisukohal, et reglementeeritud ühiskond on vabaduse ja progressi tõkkeks. Püüab ju ka Demokraatlik Liiga luua seadustele põhinevat ühiskonda. Esimene pool raamatust, kuigi atendaate ja muid terroriakte täis, jättis ükskõikseks. Mõtlesin juba poolelijätmisele. Teine pool oli juba üsna loetav. Kokku siis hindeks 3.