Lühiromaan käsitleb inimese ja maailmaruumi suhet. Elutuks muudetud Maalt on lahkunud tuhanded kosmoselaevad Uut Maad otsima. Teekond on kestnud 10 sajandit ja läbitud on sadu valgusaastaid. Kõik planeedid, mis prognooside kohaselt peaksid kihama elust, osutuvad viljatuteks ja vaenulikeks kõrbeteks. Planeediuurijad on juba viis sajandit varjanud kaasreisijate eest seda, et täiuslikumate uurimisvahendite abil on nad läbi uurinud peaaegu tuhat Maa-sarnast planeeti. Kõik need on elutud. Teistele on teatatud vaid murd-osa tulemustest jättes inimestele lootuse leida elukõlblik planeet. Nüüd saab täiuslikke aistinguid loov kunstnik ülesandeks olukorrast teatada kogu ühiskonnale. See tal ka õnnestub. Teose tugevuseks pean 1974 aastale eesrindlikku mõtete-tunnete-aistingute edestamist. Pistiku abil minnakse konsooli ja sealt saab ise valida suhtluspartneri. Oma näidendilaadseid aistinguid edestab peakangelane kõigile, kogu ühiskonnale. Lugu jättis võrreldes Silverbergi lühiromaanidega külmemaks. Seepärast 4.