Järg “Watership Downile”. ISeseisvaks lugemiseks eriti ei kõlba. Vormistuselt on te aselline.. mitte-päris-kogumik-ega-ka-romaan-mitte. Selles mõttes, et osad peatykid on eraldi jutud, teised jälle moodustavad yksteise kylge lykituna pikemaid lugusid. Vahet pole.
Watershipile omane kerge eepiline dimensioon on siit võrdlemisi puudu. Ja osad lood on kah ysna mittemidagiytlevad, nii keskmise muinasjutu mõõtu. Lõpu poole aga tuleb juba ka pisut paremat kraami. Kellele Watership meeldis, ega see ka käesoleva teose lugemisest mingit erilist pettumust saa.