Paul Viidingut nimetatakse mingis novelliantoloogias isegi üheks nõukogude Eesti ulmenovellistika rajajaks. Samas tal vist rohkem ulmelugusid polegi, kui seesama Marsi ja Jupiteri vaheline asi (huvitav on muidugi ka Võita on terve planeet, kuid see on ikkagi üsna maapealne asi, kuigi...).
Loost endast
Cerese-nimeliselt väikeplaneedilt on leitud mingisugused märkmed, mis heidavad valgust ammustel aegadel ühelpäikesesüsteemi planeedil toimunud sündmustele...
Lugu toetab jälle seda versiooni, kus Marsi ja Jupiteri vahel oli üks planeet, kus juhtus midagi katastroofilist. Tore lugu igatahes.