Olen üsna sageli mõelnud, et ega see fantasy-zhanr mind enam üllatada ei suuda... aga näe üllatus tuli sealt, kust seda kõige vähem ootasin - idast (õigem oleks küll öelda peaaegu lõunast). Harkovi (Ukraina) kirjanikud Dmitri Gromov ja Oleg Ladõzhenski kasutavad kummalist psudonüümi H. L. Oldie. Antud juhul pole kindlasti tegu selle juhtumiga, kus kasutatakse välismaiselt kõlavat nime, et paremini müüa: Oldie pole kunagi oma tõelisi isikuid varjanud. Pigem on tegu müstifikatsiooniga, ja ka osundamisega, et tegu on kummalise kraamiga. Kummaline on see tõesti: polegi fantasy klassikalises mõistes ning ka autorid ise määratlevad oma tekstide zhanri kui filosoofilist actioni. On filosoofiat ja on ka actioni! «Kaheksanda Käsu kasulapsed» on vähem fantasy (kui tavaOldie) ning rohkem õudus- ja ajalooline seiklusromaan. Romaan sai ka auhinna «Lunnõi metsh» (Kuumõõk), kui parim õudus- ja müstikatekst aastatel 1995-96. Raamatu tegelasteks on Samuil-türklase poolt üles kasvatatud nelja kasulapse seiklused. Muidu tavalised inimesed, aga vargad... varastavad aga veel kummalisemalt... varastavad mõtteid, oskusi, teadmisi jne. Romaani tegelaste galerii on võimas: Vanakuri (õigemini selle juudipoola versioon), lurjusest aadlimees Lentovski ja tema kaabakast pojad, manatargast veskimees, libahunt ning hulgaliselt muid üleloomulikke elukaid, aga samuti tavaröövlid ja varganäod. Huvitav on ka tegevuspaik, milleks põhiliselt on üsne värskelt katoliiklik XVII sajandi (oli vist?) Taga-Karpaatia, kus igasugune rahvalik paganlus sujuvalt põimub piisavalt räige ristiusuga. Võrratu on ka romaani keel: vene keel, kuhu on üsna taluvuse piiril lisatud poola ja ukraina sõnu ja mõisteid. Sündmusi käivitavaks jõuks on Samuili tütar Marta, kes tahab päästa oma kallima hinge Vanakurja käest... hing aga on raske ja Marta pillab selle lonkavasse penisse. Nii siis see Marta ja peni (koos Marta kallima hingega) põgenevadki läbi Austria Taga-Karpaatia poole. Tee peal asuvad Martale appi ka teised «vennad/õed»: tõeliselt püha abt väikesest kloostrist, mõõgavõitluses ületamatu husaar ja kaupmehe leebe proua. Põgeneda võiks ju lõputult, aga vana Samuil sureb ning «lapsed» on lubanud kindlasti matustele tulla. Ka kõik muud huvilised tulevad...