Lühikesevõitu romaan sellest, kuidas isiklik narr meil kõigil elada, võita aitaks. Väga hästi kirjutatud, lahedalt loetav (keeleoskus peaks siiski üle keskmise olema), paljude heade kalambuuride ja lihtsalt mõnusate kildudega, ent paraku sisu poolest niru ja loo poolest väga lahja romaan. Aru ma ei saa, miks kirjanikuhärrad, kes ju iseenesest pidevalt kõrgel tasemel asju kirjutada on suutnud, nüüd juba teist romaani järjest sellist mittemidagiütlevat paberitäidet produtseerivad. Ei tea, äkki on probleeme minus... Ehk vajab see romaan hoopis Tundmatut Arvustajat, kes selle Läbi Loeb, seda Mõistab ja Arvustab. Minult üle 2 küll ei kuku.