(Ulme)jutte, kus massimõrvar enesele enne surma järeltulija valib, on kirjutatud vist päris palju. Arvan end olevat lugenud vähemalt paari sellist ning neist on antud lugu konkurentsitult tugevaim. Põnevalt ja lihtsalt väga hästi kirjutatud asi, kus on enam-vähem kõike, mis ühe taolise jutu nauditavaks teeb. Millegipärast tuli mul lugedes mõte, et kui King oleks venelane, siis kirjutaks ta just nii – säilitades oma tugevad küljed, ent lisades neile slaaviliku ülevoolavuse ja temperamendi. Lõpp oli samuti klass omaette. Väga viis.