1.
3
5.0
3.
2
4.5
4.
2
5.0
5.
3
5.0
6.
5
5.0
8.
1
5.0
10.
2
4.5
12.
2
3.5
15.
3
4.333
16.
1
3.0
17.
1
3.0
19.
1
5.0
21.
1
5.0
22.
1
4.0
23.
1
5.0
25.
1
4.0
27.
2
2.5
28.
1
2.0
30.
1
5.0
1.
2
3.5
2.
4
4.25
3.
2
4.5
5.
2
4.5
6.
1
5.0
7.
1
5.0
15.
1
3.0
1.
2
4.5
3.
4
4.25
4.
2
5.0
5.
5
4.0
6.
1
3.0
7.
5
4.6
8.
3
4.0
9.
2
5.0
10.
3
5.0
11.
5
3.8
12.
15
4.533
13.
6
4.667
14.
3
3.667
15.
7
4.286
16.
5
4.2
17.
2
4.5
18.
2
3.0
19.
2
4.0
20.
2
4.0
21.
2
4.5
22.
2
3.5
23.
4
4.25
24.
5
4.2
25.
4
3.75
26.
2
4.0
27.
1
4.0
28.
2
3.5
29.
1
3.0
31.
1
5.0
32.
1
5.0
33.
1
5.0
34.
1
5.0
35.
1
5.0
36.
1
5.0
37.
1
4.0
40.
1
5.0
57.
1
3.0
77.
1
5.0
78.
1
3.0
80.
1
5.0
81.
1
5.0
82.
1
5.0
3.
1
5.0
5.
1
5.0
16.
1
4.0
(jutt aastast 1993)
Jutt on lõbus... täidetud vaimukate sõnamängude ja leidliku süzheega, kuid olemuselt kisub asi minu jaoks siiski liialt jandiks. Sellest ka neli!
Huvilised võivad jutu wõrgust ise läbi lugeda ning otsustada, kas meeldib või mitte. Kardan, et Avo Nappole võiks sedasorti pillerkaar rohkem meeldida?
Jutt oli tõesti viimasepeal. Vanapapist vampiir-veterani "sõjamälestused" oma tytretytrekesele.. ;) Ehk natuke nigelam kui "Kino do groba" aga minu poolt on viis kindlustatud!
Idee on lollakas. Realisatsioon pole ka suurem asi. Lisaks ei lähe valitud sisu ja vorm hästi kokku.
