Minu jaoks, kes ma õudukatest suurt eriti ei pea, paraja yllatusena meeldiv libahundi.. err.. libasisaliku lugu. Noor poeet Serjoza, hyydnimega Serõi, kannab lapseeast peale käe ymber nahast sidet. Samuti nagu ta isa. Viimane on poega hoiatanud, et too mitte mingil tingimusel sidet maha ei võttaks.. Yhel joomingul aga annab too pudelikaaslaste norimisele järele, ning.. ärgates on Serjozal tykk tööd nonde jäänuste identifitseerimisega. Märksa tõsisem probleem tõuseb aga sellest, et yks neist jäi kogemata kombel ellu!