Meenutab feelingu poolest Arthur C. Clarke`i romaani «Childhood`s End».
Jutu peategelane on poiss, kes armastab merd vaadata. Poisil on ka armastatu. Ning poisil on vihavaenlane – kohalik tänavapätt nr. 1. Kõik tingimused korralikuks melodraamaks on olemas... ning see melodraama, õieti traagika ka tuleb.
Nelja saab jutt eelkõige seetõttu, et oli kirjutatud säherduses eemalviibivas võtmes... seetõttu ei läinud ka sedavõrd hinge, kui pidanuks... aga selle nelja järele tuleb suur hunnik plusse kujutada!
Tegelikult peatükk romaanist «Doroga» (1994).
Ka on jutt wõrgust saadaval. Lugege!
Jutt on melodramaatiline, jutt on kurb, jutt on kaunis. Hästi kirjutatud lugu, mis iseseisva jutuna igati märkimisväärne ja romaani "Doroga" peatükina lõikab lihast ja luust läbi.