(romaan aastast 1995)
Lugu selline, et igal jumalal on üks ja ainumas Eestseisja – midagi ülempreestri ja sensitiivi vahepealset. Eestseisja ammutab oma jumala hüvanguks usu energiat usklikest... energia ammutamine on kõige parem nn. Ristteedel, kohtades, kuhu on kogutud maagiline energia. Mida rohkem energiat Eestseisja ammutab, seda enam suudab ta nn. imesid teha, seda rohkem inimesi antud jumalat usub ning seda rohkem Eestseisja energiat kogub...
Konkurents on äge ning mingil hetkel otsustavad viis Eestseisjat jõud ühendada ning luua Maja Risteedel, mis leiaks ja ammutaks neile energiat. Kõik on justkui kena, aga Eestseisjad muutuvad üsna laisaks ning ei viitsi enam imesid teha, mis sa hing ikka rabeled kui energia niisama kätte voolab... Inimeste usk hakkab aga kängu jääma, muutudes pigem harjumuseks, kui ekstaasiks... ning Eestseisjad loovad uue ameti Müüdiloojad, võimekad isikud, kes teevad nende eest imesid ning loovad müüte ja legende... ühesõnaga taastavad inimeste usku jumalaisse.
Romaani tegevus toimub ajal, mil Maja Ristteedel on karm reaalsus ning viiest Eestseisjast üks on teistega tülli läinud ja viibib rängas pagenduses. Romaani peategelane on juhuslikult sinna maailma sattunud maalane (vist?) Sart, kellest on samuti saanud Müüdilooja.
On seiklusi, on filosoofiat, on ka midagi muud... põhiline rähklemine käib aga selle ümber, et hävitada Maja Ristteedel, mis on orjastanud Eestseisjad ning mis/kes soovib ise saada kõikvõimsaks ning vist ka ainukeseks.
Värvikas ja lummav... nagu Oldie ikka... pisukeseks etteheiteks oleks see tohutu india-kreeka-armeenia-jne. nimerägastik, mis ajuti üle pea kipub kasvama.
Ülejäänu on eespoolkõnelejad üldjoontes ära öelnud. Täielikult "viie" vääriline lugu.