Täielik jaburdamine. Järelsõnast selgub autorit mingeid raadiomaste nähes ammuilma tabanud inspiratsioon, lugejale jääb see kõik paraku sama kaugeks nagu püüded kirjeldada adekvaatselt eileõhtust lõbusat pillerkaari mingile täiskarsklasele. Lugu ise oli äpardunud ristsugutis King Kongist ja suvast stseenist mingist Hollywoodi filmist ja äratas ainult igavust. Ei olnud mõnus lugu, oli tüütu, jama ja ilma igasuguse mõtteta. Ahv lihtsalt haihtus, olles enne sodikspigistanud mingi napaka moori. Kirjutan oma nime alla Laur Salundi küsimusele: milleks sellised lood???
