Grupp turiste reisilaevalt Kong Knut lastaks mingil lõunamere saarel maale vaatamisväärsustega tutvuma. Vaatamisväärsuste hulka kuulub kohalike pärismaalaste poolt korraldatav show tuleskõndimisega. Vapramaid turiste kutsutaxe yles selles aktsiooonis osalema. Eneselegi ootamatult leiab peategelane ennast oma kaasreisijatega kihla vedanud olevat, et saab sellise julgustykiga hakkama ja pole asigi. Ja saabki. Alles päris hõõguva syteraja lõpus hingab ta kogemata kombel liiga sygavalt kuuma suitsu sisse ja kaotab teadvuse. Toibudes sõidutavad sõbralikud pärismaalased ta laeva juurde tagasi, kus kohalik stjuuardess teda rõõmsalt tervitab.. Ainult et vale nimega ja laev on teine.. Milles asi? Midagi on valesti! Teatavasti on terve hulk inimesi veendunud, et aastal 2000 leiab aset maailma lõpp. Aastal 2000? Kustmaalt alates? Jeesuse synnist? Jeesus paraku syndis 5 aastat enneb "Jeesuse syndimist" (yks poolkirjaoskamatu munk oli kunagi kuuendal sajandil kalendris arvutusvea teinud, mis alles aastaid hiljem välja tuli). Niisiis möödub Jeesuse synnist kaks aastatuhendet aastal 1995. Ja raamatu tegevus toimub just nimelt sellel, maailmalõpuaastal (kusjuures, esimest korda lugesin ma seda raamatut samuti 1995). Ja enne maailma lõppu pidada aset leimda veel terve hulk imesid ja lokaalsema mastaabiga katastroofe. Mille keerisest meie peategelane ennast peatselt leiabki. Raamat mis Starngeri järel koos Harsh Mistressiga minu jaoks Heinleini kirjutiste seas tihedalt teise ja kolmanda koha pärast rebivad. Soovitan soojalt.