Omamoodi kentsakas raamat. Kui ma selle läbi olin lugenud, siis ma ei osanudki öelda, kas see meeldis mulle, või mitte. Muide, mõnevõrra meenutas see üllitis mulle sellist raamatut nagu "Kärbeste jumal". Pinu noori maailmakodanike, kõik tähtsust ning ülimat enesekindlust täis paisatakse survival eksami käigus suvaliselt valitud planeeile, et tõestada oma õpetajatele nende sobivust uute maailmade alistajatena. Uusi planeete koloniseerima saadetud inimesed pidid läbima spetsiaalsed kursused, kus peamine põhimõtte oli: "Raske õppustel = Tõenäosus selvida tegelikes tingimustes." Noorukid loobiti eksami käigus niisiis X planeedile, kust mingi aja pärast ellujääjad üles pidi korjatama. Kaasa anti ainult üks soovitus: "Karda Stoborit". (Muide, huvitav kas Heinlein ise märkas, et Stobor on tagurpidi Robots - mingi igatahes häiris see algusest peale, sest ma arvasin, et see on mingi peidetud lõpplahendus). Hiljem selgus, et teatavate ettenägematute sündmuste tõttu universumis, saadeti kogu see jõuk kurat teab kuhu ning neid ei osatud hiljem enam tagasi tuua. Teisisõnu, kogu kamp jäi omapead kuhugile X planeedile "merehätta". Seejärel hakkas kogu see kamp "kodu" ja "riiki" mängima (mis muide vaadates nende vanust ja koolitust oli üsnagi naeruväärne, sellepärast panengi hindeks 4, lugemisvarana on see raamat täiesti vastuvõetav). Ja elasi läbi kõikvõimalike muresi. Vaat nii ...