Kõhklesin selle jutu puhul, kas ikka üldse üles tunnistada, et olen lugenud, sest - nagu need, kes Baasi jälgivad, teavad - üldises RAH-i väga austades pean selle loo puhul silmad langetama - on ikka täielik jura küll. OK autori esimene romaanimõõtu asi ja üle poole sajandi vana, aga parem, kui see lugemata jätta, sest Avo iseloomustusele nagu polegi midagi lisada...